How are you related to Martin Terras?

Connect to the World Family Tree to find out

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Martin Terras

Also Known As: "Teras"
Birthdate:
Birthplace: Põltsamaa khk, Viljandimaa
Death: December 13, 1944 (69)
Põltsamaa
Place of Burial: Jõgeva mk, Estonia
Immediate Family:

Son of Jaan Terras and Tiiu Terras
Husband of Elisaveta (Elisabeth) Terras (Bõkova) and Maria Terras (Jako)
Brother of Anna Marie Tiimann; Nikolai Teras and Emma Alide Mill

Occupation: Põltsamaa I linnapea
Managed by: Anne Kukermann
Last Updated:

About Martin Terras

MARTIN JAANI p TERRAS, VR I/3, polkovnik (1920), kolonel (1922).

VR I/3, nr 3024/18.02.1925 „hinnates sõjalisi teeneid, mis kolonel Martin Terras Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Suurtükiväe Valitsuse asutaja ja esimese ülema ning 3. Suurtükiväe Polgu ülemana Vabadussõja kestusel“.

Sündis 18. (vkj 6.) novembril 1875 Viljandimaa Põltsamaa kihelkonna VanaPõltsamaa Põltsamaa asulas kaupmehe pojana. Abiellus 30. augustil 1918 Põltsamaa õigeusu kirikus Elisaveta (ka Elisabeth)  Bõkoviga (sünd Mõišenkov) (1877–1940).  Teist korda abiellus 9. novembril 1941 Põltsamaa linna perekonnaseisuametis Maria Jakoga (sünd Kussov) (1890–?). Lastetu.

Õppis 1882–1885 Põltsamaa elementaarkoolis, 1886–1887 ja 1890–1891 Tartu Treffneri gümnaasiumis, 1888–1891 Eesti AleksandrikoolisPõltsamaal ja 1897–1900 Vilno (Vilnius) sõjakoolis. Sõjaväes juunist 1897 vabatahtlikuna 101. Permi jalaväepolgus. Ülendati septembris 1900 alamleitnandiks ning määrati teenistusse 179. Ust-Dvinski jalaväepolku. Septembrist 1904 leitnant. Novembris 1907 komandeeriti 2. Ida-Siberi piiramissuurtükiväe polku, kus ülendati 1908. aasta novembris alamkapteniks ning määrati 1909. aasta jaanuaris 13. patarei ülemaks. Alates jaanuarist 1910 viidi üle 2. raskesuurtükiväe divisjoni staabikomando ja suurtükivarustuse ülemaks ning 1913. aastast samas 3. patarei vanemohvitseriks. Ülendati vanusega septembrist 1912 kapteniks. Sooritas mais 1914 eksamid Intendantuuri Akadeemiasse, kuid alanud Esimene maailmasõda katkestas haridustee. Oli 1914. aasta augustist 2. raskesuurtükiväe brigaadi 1. pargi majandusülem ja alates  augustist 1915 pargi ülem. 1916. aasta oktoobrist 23. raskesuurtükiväe divisjonis. Ülendati oktoobris 1917 alampolkovnikuks. Osales lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Ida-Preisimaal ning Varssavi ja Lodzi all aga ka Galiitsias ja Bukoviinas. Pälvis Stanislavi 3. ja 2. järgu ning Anna 3. ja 2. järgu ordeni. Vabadussõja eel, 21. novembril 1918 nimetati Suurtükiväe Valitsuse ülemaks, jaanuaris 1919 määrati suurtükiväe varustuse jaoskonna ülemaks. Juba 16. märtsil 1919 sai temast 3. välja raskesuurtükiväe divisjoni ülem. Aprillis nimetati divisjon ümber 3. suurtükiväepolguks. Ülendati veebruaris 1920 polkovnikuks ning lahkus sama aasta aprillis sõjaväeteenistusest. Novembris 1922 nimetati ümber koloneliks. Vabaduse Ristile lisandusid 150 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses ja Vabadussõja Mälestusmärk. Autasumaa suurusega 22,55 hektarit eraldati Valgamaa Hummuli mõisast mais 1929. Ostis Mäemõisa taluks ristitud maadel asuvad hooned ning koht kinnistati tema nimele mais 1931. Hiljem müüs selle siiski ära.

Asus pärast sõda elama Põltsamaale ning osales kohalikus elus. Oli jaanuarist 1927 jaanuarini 1930 Eesti Rahvaerakonna liikmena Põltsamaa esimene linnapea. Oli sellal ka Põltsamaa Tuletõrje Seltsi, Vigastatud Sõjameeste Ühingu Põltsamaa osakonna ja Põltsamaa linna vaestelaste kohtu esimees.

Alates jaanuarist 1928 pidas Põltsamaal väikest segakauplust, mille aga detsembris 1931 likvideeris. Järgmised eluaastad pensionär. Oli 1933–1934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu Põltsamaa osakonna esimees, 1935–1940 Isamaaliidu Põltsamaa osakonna liige ja 1931–1940 VRVÜ Tallinna osakonna liige. Märtsis 1939 kinkis ühing 3. Suurtükiväe Polk Viljandis paiknevale 5. suurtükiväegrupile selle Vabadussõja-aegse eelkäija 3. suurtükiväepolgu ülema M. Terrase suure õlimaali, mille autor oli A. Jurich.

Martin Terras suri 13. detsembril 1944 Põltsamaal vähki. Maetud Põltsamaa kalmistule. Tema haud oli aastaid teadmata, kuid õnnestus vanaproua Magda Epro abiga üles leida. Põltsamaa linn avas 27. mail 2001 oma esimese linnapea haual väärika hauasamba.

EELK Põltsamaa koguduse sünnikanne nr 325/1875; Põltsamaa linna per reg 5: 127; Põltsamaa linna surmaakt nr 33/1945; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 194; ERA, f. 497, n. 1, s. 84, l. 20; ERA, f. 495, n. 7, s. 5980; ERA, f. 63, n. 17, s. 124; ERA, f. 891, n. 2, s. 3487; ERA, f. 2371, n. 1, s. 11, l. 557; EAT 1932: 399; EVK 1935: 316; Sakala 1995, nr 180: 6; Vali Uudised 2001, nr 41: 1.

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=272392

Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=128605&_xr=5d5443...

Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=872688&_xr=5e2757...

http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Terras

VR 1/3 kavaler

Ohvitseride andmekogu

1. abielu: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1965.1.65:130?267,2151,3113,...

view all

Martin Terras's Timeline

1875
November 18, 1875
Põltsamaa khk, Viljandimaa
1944
December 13, 1944
Age 69
Põltsamaa
????
Põltsamaa kalmistu, Jõgeva mk, Estonia